Soome kunstnik Hugo Simberg (1873-1917) ei nõustunud kunagi oma töid lahti seletama. Kui talt seletust küsiti, siis ütles ta, et mõistku igaüks neid nii, nagu tahab.Ta lootis, et need puudutavad inimesi sügavalt ja võib-olla panevad neid hinges valama puhastavaid pisaraid. Kui Simberg pani oma "Haavatud ingli" (1903) esimest korda näitusele, siis ei soovinud ta pildile anda mingit nime, sest igasugused vihjed töö sisule ja meeleolule tundusid talle ebasobivatena ja liiga näpuganäitavatena. Nimesedelile tõmbas ta lihtsalt pika kriipsu.
"Haavatud ingel" sündis kunstniku raske, kogu talve kestnud hingehaiguse järel. Võib-olla seetõttu on kunstikriitikud enamasti arvanud, et pilt kujutab kannatuse kaudu saavutatud võitu. Aga on olemas ka selle maali varasemad, enne kunstniku haigestumist tehtud eskiisid. Nii et ikkagi pole päris selge, mida Simberg väljendada tahtis, ja võib-olla ei peagi me seda teadma, sest tõepoolest – mõistku igaüks nii, nagu tahab.
Maal on Simbergi tuntuim töö ja seda saab näha meist vaid laevasõidu kaugusel Helsingi Ateneumis.
Kui soomlased 2006. aasta lõpul valisid Ateneumi korraldatud hääletusel, kus osales ligi 10 000 inimest, parimat Meie Maa Pilti, siis tuli "Haavatud ingel" esikohale 1360 häälega. Muu hulgas kiideti, et maal tekitab mõtteid, kajastab Soomemaa haavatavust ja vajadust kaitsta loodust ning traditsioone.
Simbergi teised inglipildid on soomlasliku huumoriga, vahel ka inglit ning kuradit koos kujutavad. Aga enamasti on arvatud, et neiski on tema naer läbi pisarate.
No comments:
Post a Comment