Vist oli see tänane Eesti Ekspress online, kust lugesin, et teadlased on jõudnud lõpuks arvamusele, et kõrgestiarenenud tsivilisatsioonid vahetavad informatsiooni tähtede vilgutamisega.
Seega on teadlased jõudnud tasemele, kus on iga laps, sest iga laps ju teab, et kui tähed vilguvad, siis ajavad nad omavahel juttu.
Ja neile täiskasvanutele, kes seda enam ei mäleta, tuletab "Väike prints" seda salaasja ikka ja jälle meelde. Teadlased on vist "Väikest printsi" liiga vähe lugenud. Aga asjata, sest sealt võib veel palju häid mõtteid saada, mida teadustöös tasub edasi arendada.
"Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad. Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed. Õpetlastele on tähed keerulised küsimused. Minu ärimehele tähendasid nad kulda. ...
Kui sa vaatad öist taevast, siis seepärast, et mina elan ühel neist tähtedest, seepärast, et mina naeran ühel neist, siis on otsekui naeraksid sulle kõik tähed. Sina saad endale tähed, mis oskavad naerda! Ja sinu sõbrad on väga hämmastunud, kui näevad sind taevast vaadates naermas...
Tuleb välja, justkui oleksin andnud sulle tähtede asemel terve hulga pisikesi kellukesi, mis oskavad naerda..."
Saint-Exupéry "Väike prints"
Aitähh, see oli nii hea ja soe:)
ReplyDelete