24.7.10

Murueit ja tema tütred

Aleksander Suumann
"Murueide tütarde tants",

1960-ndad aastad

Kungla rahva kuldse aja laulus, mida iga eestlane on laulnud, on sõnad:
"Siis kõlas kaunist' lauluviis
ja pärjad pandi pähe,
ja murueide tütreid siis
sai eesti rahvas näha."
Kas me aga keegi teame, missugused ja kes on murueide tütred, kellega meie rahvas olevat (olnud) sina peal? On kellelgi sellest isiklikku mälestust või kogemust?

Vist olevat nad (olnud) haldjarahvas. Aga siis tuleb jällegi otsida vastust küsimusele, kas haldjad on olemas ja kas ka salapärased murueide tütred on olemas.

Murueide kohta on arvatud, et ta on Metsaisa teinepool, kes kasvatab metsaloomi, taimi, marju, seeni ja lindegi. Murueit aitab ning kaitseb kõiki, kes metsa satuvad (julgevad tulla). Murueide tütred laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks.

Murueide ja Metsaisa austamise päev olevat sügisene pööripäev, sest tänu neile saame me lauta ja põldudele abihingesid tööle. Kui Metsaisa vastutab liikuva elu käekäigu eest, siis Metsaema-Murueit jälle taimede kasvu eest. (Leitud internetist, allikaviiteta.)

Teisal internetis kirjutatakse, et Murueite kujutletakse vanaldase naisterahvana, kes mõnikord kepiga käib. Iga tema tütar olevat jäädavalt noor iludus, kes kannab ebemesarnaseid valgeid riideid ning armastab kuuvalguses heljuda. Kõneldud on muruneidude suplemisest ja vihtlemisest, lavaks on puuladvad, kus siis kuuvalgel nende vihad hõbedaselt säravad. Neid nähakse haruharva. Kui aga murueit tabab mõne uudishimuliku, siis võib ta teda karistada, pimedaks või keeletuks moondada. Esimest korda olevat murueide tütardest teinud juttu lauluisa Kreutzwald, sestap võib tegu olla rahvapärase kunstmuinasjutuga.

Saaremaal olevat arvatud, et virmalised on murueide tütred, kes end taeva all vihtlevad.

"Kalevipoja" XVII loost (huvitav on tõik, et mõnes "Kalevipoja" nõukogudeaegses väljaandes - näiteks 1946. aasta omas - see muruneidude tantsust kõnelev osa puudub):
Tulid ligi teised langud,
Teised võõrad vaatamaie,
Murueide tütred noored
Kastekeeril kõpsatelles
Murudelle mängimaie.

"Õekesed, hellakesed!
Lähme lustil kiikumaie
Kasteheina kõrre peale,
Angervaksa varre peale,
Kurekatla põhja peale!
Juba laulsid õhtukuked,
Häälitsesid ehakanad
Vanaisa vainiulta,
Taara tamme oksa pealta.

Mis seal magab muru pealla?
Murul magab neli meesta.
Ehitagem hellad vennad,
Päevapunal poisikesed,
Teeme meestel′ udumütsid,
Kastekeerust kuuekesed.
William Blake
(1757 - 1827)
"Haldjate tants",
1786
 * * *
Matthias Johann Eisen on üles kirjutanud vana rahvaloo noormehest, kes oli palju murueide tütardest ja nende suurest ilust kuulnud. Tema südamesse tekkis soov murueide tütreid kord näha saada. Küll käis ta igal ööl metsas kuuvalgel vaatamas ja varitsemas, aga iialgi ei õnnestunud tal murueide tütreid näha. Tark õpetanud talle: "Mine kolm neljapäeva järgemööda kolme risti allikale ja pese allikaveega silmi. Kui selle järel kuuvalgel neljapäeval metsa lähed, küll siis murueide tütreid näed." Noormees tegigi nii.

Neljanda neljapäeva õhtul tõusis kuu metsa tagant ja muutis öö päevavalgeks. Noormees varitses allika lähedal põõsas ja ootas neiude tulekut. Korraga kuuldus kahinat ja sahinat. Tuuletiivul ruttasid murueide tütred allika ligidale, tegid ringi ja alustasid tantsu. Noormees pidas murueide tütreid nähes ennast kõige õnnelikumaks inimeseks maa peal.

Äkiste tõusis talle imelik mõte pähe. Noormees kargas nagu tuul neiude sekka. Imeneiud karjatasid ja kadusid tinatuhka. Aga noormehe käte vahel rabeles kõige ilusam neiu, kelle ta teiste hulgast kinni oli püüdnud. Kui neiu ennast noore mehe käte vahelt ei jõudnud lahti rabeleda, hakas ta viimaks paluma. "Lase mind lahti, kuri mees! Lase mind minna. Õed ootavad mind. Eit hakab taplema, kui ma õigel ajal koju ei tule. Lase mind minna. Nõua palgaks, mida tahad, ma tahan sulle kõik maksta!"

Hans Zatzka
(1859 - 1945)
"Haldjate tants"
Aga noormees vastas: "Paremat palka ma ei taha kui sind ennast. Kallimat varandust ei või maa peal ollagi kui sina oled. Koju tahan ma su viia ja naiseks võtta!" Nii juhtuski.

Teisel ööl tuli Murueit ise tütart taga otsima, kott kulda kaenlas, teine vööl. Lubas kullakotid noormehele tütre vabakslaskmise eest. Noormees vastas: "Ei taha ma su kulda, murueit. Sinu tütre olen ma enesele saagiks saanud ja tahan ta enesel pidada." Murueit lubanud siis noormehele nii kulla kui ka pealekauba tema juurde teenijaks jääda. Noormees jäänud aga kindlaks: "Niisugust vanaeite ma ometi abikaasaks ei taha kui sina oled, murueit. Sinu tütar on ja jääb mulle abikaasaks. Sellega asi otsas!"

Kui murueit nägi, et noore mehega kaup ei siginud, hakas ta tütart meelitama, et tütar ära põgeneks. "Tule, tütreke! Su õed ootavad sind ammu ja tahavad sinuga tantsupidule minna. Põgene, põgene ära inimese juurest. Siin on õnnetu elu, meil kodu on aga õnnis elu. Kõigi õnnede riik on muru riik!"

Tütar aga oli otsustanud inimeste seas elada. Murueit öelnud seepeale: "Maailmas põed sina, kallis tütreke. Sinu igavene noorus kaob, sina lähed vanaks ja sinu käsi käib niisama nagu inimestel. Mururiigis jääd sina aga igaveste nooreks ja võid iga päev heljutantsul käia."

Tütre otsus kõlanud: "Las noorus kaob, mis ma sellest hoolin. Ma olen parema varanduse leidnud, mis kallim on kui mururiigi igavene noorus. Ma olen armastuse leidnud. Nüüd tunnen ma, et armastusega elu alles algab. Kõigi õnnede õnn on armastus."

* * *
Eesti esimeseks algupärase ooperi katsetuseks on peetud Miina Härma "Murueide tütart"(1902), mille aluseks on rahvamuistend Murueide tütrest Hiljast, kelle naib nooruk Ilo. Pärast kümneaastast ühist elu soovib Hilja taas näha kunagisi kaaslasi Murueide võluriigist. Ta pääseb küll sinna, kuid teadmata võlutava, ei pääse enam kunagi tagasi oma armastatu Ilo juurde. Ooperis on kasutatud rahvalaule "Meie elu", "Lauliku lapsepõli", "Kallis Mari", "Vares vaga linnukene", "Kuku sa, kägu" jt, samuti tantsuviise "Labajalg", "Tuljak" jt. Rahvaliku süžee ja paljude tuntud rahvalaulude sissepõimimise tõttu võitis ooper kuulajate seas teatavat poolehoidu.

Robert Alexander Hillingford
(1825 - 1904)
"Haldjate tants",
1904
* * *
Murueidel ja tema tütardel näib olevat kokkupuutepunkte iirlaste Haldjarahvaga ja šotlaste Hea Rahvaga, samuti on sarnaseid jutte räägitud Prantsusmaal. Jacques Vallée kirjutab raamatus "Teine reaalsus. Võõrkontakti juhtumiraamat", et tsivilisatsiooni edenedes muutusid väikesed rahvakesed üha enam kartlikeks. Ta kirjeldab ka haldjate tuntud kommet jätta põldudele ja rohumaadele kummalisi ringe. Võib-olla on see olnud ka ringtantsus ja -mängus hõljuvate murueide tütarde "käekiri".

* * *
Veel "Kalevipoja" XVII loost:
Murueide tütred noored
Lustipidu lõpetama;
Kargasivad kõrre pealta,
Angervaksa varre pealta,
Kurekatla põhja pealta
Kohkel koju minemaie;
Juba eite tõstis häälta,
Juba kuri kutsumassa:
"Tulge, piigad peenikesed!
Tulge tööda toimetama,
Siidisida sidumaie,
Punapaelu punumaie,
Juba laulsid Looja kuked,
Laulsid Uku ukse pealta,
Vanaisa väravalta.
Õekesed, hellakesed!
Käigem kiiresti koduje;
Otsas meie õnneaasta,
Lõpetatud lustipidu!"
Eesti kunstis on Murueide tütreid vähe kujutatud,  sestap on siinsed pildid lisaks ühele Eesti omale erinevate maade kunstnike kujutlused haldjate tantsust.

Kes lõpuni lugeda jaksas ja Murueidest ning tema tütarde kohta midagi juurde lisada teab, võiks seda kommentaarides julgesti teha.

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails