29.1.08

Andrei Rubljov "Kolmainsus"



Andrei Rubljov (umbes 1360-1430) "Kolmainsus" (millalgi 1411. ja 1425. aasta vahel)

Kolme hinge harmoonia.

“Sergijevis asuva Troitse kloostri jaoks loodud ikoon “Kolmainus” on Rubljovi kõige täiuslikum teos. Ikoonil on kujutatud kolme inglit. Vana testamendi legendi põhjal olevat jumal ilmutanud ennast nende kujul Aabramile. /- - -/ Suurema osa üksikasjade kujutamisest loobudes on Rubljov andnud kolme tiibadega noormehe vestlusele suurema vaimse sügavuse. Keskmine ingel, kes sümboliseerib Kristust, domineerib mõlema ülejäänu üle, samal ajal väljendab tema longu vajunud pea aga ka alistumist. /- - -/ Vasakpoolse ingli figuuri käsitus on rangem. Pisut ülestõstetud käega annab ta kaaslasele oma õnnistuse. Kolmas, parempoolne ingel hoiab oma pead alandlikult longus, nagu kuulataks ta mõlema teise kaaslase vestlust. Kogu figuur väljendab, et ta on teiste mõtetega päri. Inglid kõnelevad üksteisega, sealjuures on aga igaüks neist sügavaisse mõtteisse vajunud, igaüks võib tajuda nende rikast sisemist nägemustemaailma. /- - -/
Tema inglite kujud on nii kaunid ja graatsilised, kogu nende välimus niivõrd võluv, et taevase maailma ülistamine on Rubljovi maalil maise maailma tunnustamiseks muutunud....” M. V. Alpatov “Kunstiajalugu I. Vana- ja keskaja kunst” Tallinn 1973, lk 331-332

" Vaga Andrei keskendab oma tähelepanu muule, tal ei ole sündmuste ümberjutustust, ehkki mõned jutustuse elemendid ikoonil siiski on. Nii näeme vasakpoolse Ingli kohal Aabrahami maja, kui sümboolset viidet sellele, et kujutatav toimub maja sees (selline on üks ikoonikunsti “tinglikkusi”). Keskmise ingli kohale on paigutatud puu – Mamre tamm, mille all leidis aset esiisa kohtumine Inglitega. Parempoolse Ingli kohal näeme tinglik-sümboolselt kujutatud mäge, kui osakest sellest maastikust, mille taustal toimus püha tegevus. Selline väline sümboolika on religioossele maalikunstile üldiselt omane. Kuid hoopis tähtsam on siin vaimulik sümboolika. ...
... eristame kolmes vaga Andrei kujutatud Inglis Jumal Isa, Jumal Poega (Kristust) ja Jumal Püha Vaimu.
Jumal Isa – see on vasakul istuv Ingel, millele viitab ka tema sümbol: Tema kohal olev maja, sest maailma loomine võrdub sümboolselt majaehitusega.
Kahe teise Ingli figuurid on pööratud Jumal Isa poole – nagu “kõige nähtava ja nägemata Looja” poole. Puu keskmise Ingli kujul on Risti sümbol, mille peal toodi jumalik ohver inimkonna pattude lunastamiseks. Puu osutab sümboolselt Jumal Pojale – enese ohvriks toonud Kristusele. Mägi kui vaimuliku ülendumise sümbol parempoolse Ingli kohal osutub Püha Vaimu kujutisele.
Laud, mille ümber istuvad Inglid, ei ole siin pidulaud, vaid ohvrialtar. Seepärast pole laual ka nõusid, on üksnes ohvrikarikas. Vasika pea karikas on Uue Testamendi Talle, s.o. Kristuse algkuju. Karikas omandab seega euharistliku tähenduse. Just karikal on Õigeusu Kiriku sakraalsöömaajas oluline koht – et usklikud saaksid osa võtta Issanda Ihust ja Verest. Peale selle moodustavad ka äärmiste Inglite figuuride sisekontuurid karika piirjooned, millesse on justkui kätketud keskmise Ingli – Kristuse – algkuju figuur. Tahtmatult meenub Jumal Poja palve Keetsemani aias: “Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda” (Mt, 26, 39).
Vasakpoolse Ingli käeliigutus – õnnistamise žest – on suunatud karika poole ja sümboliseerib üleskutset Pojale tuua inimkonna päästmiseks lunastav ohver. Poja Isa poole kummargil pea ning õnnistav vastuliigutus, mis on samuti suunatud karika poole, on Isaga nõusoleku ja vabatahtliku ohvri enese peale võtmise sümbol: “Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas Sina tahad” (Mt, 26, 39). Kolmas Ingel, kes on selle ohvrile üleskutsumise ja vastuvõtmise sakraalse akti tunnistaja, on vaikne Trööstija, mis annab tunnistust toimuva vaimulikust ülevusest.
/- - -/ Inglite figuurid moodustavad ringi – igaviku sümboli. /- - -/ On tähtis, et Inglite kujud pole valgustatud väljapoolt, vaid kiirgavad sisemist valgust, mis täidab endaga kogu ruumi, ikoonist justkui ka vaataja peale valgudes."
(Moskva Vaimuliku Akadeemia õppejõu M. Dunajevi artiklist internetis.)

No comments:

Post a Comment