Asklepios - kõige kuulsam tervendaja 5.

Surematus

Asklepiose meisterlikkus võimaldas tal äratada surnud ellu, kuid kui ta seda ükskord tegi, sattus ta Zeusi viha alla ja peajumal tappis Asklepiose oma välgunoolega. Mõistes aga, kui tähtis oli Asklepios olnud inimestele, võttis Zeus ta tervistusjumalana Olümposele ja tõstis Maokandja tähtkujuna taevavõlvile.

Asklepiosele ohverdati suuri loomi ja millegipärast ka kukkesid. Isegi Sokrates ütles surmamõistetult, et vaja on Asklepiosele kukk ohverdada. Miks selline traditsioon oli, selle kohta on vähe teada.

Veel sadu aastaid pärast Asklepiose surma käisid abivajajad Epidaurose Asklepieionis abi otsimas. Nüüd ilmus neile unenägudes sageli tervistusjumal ise – nende hea arst – ja andis nõu, mida nad tegema peaksid.

Asklepiost pidas oma suguvõsa esiisaks vana arstiperekond, kust sirgus kuulus tohter Hippokrates, kes rajas Kosi saarele samuti asklepieioni tüüpi ravila ja Asklepiose templi. Praeguseks on need maavärina tagajärjel ja aegade kulus ammugi hävinud.

Kosi Hippokratesele omistatud kirjutiste hulgas on säilinud Apolloni, tema poja Asklepiose ja pojatütarde Hygieia ja Panakeia nimel antud vande tekst, mis sisaldab arstikutse kõlbelisi põhialuseid – nn Hippokratese vanne.

Hygieiast on tulenenud hügieeni mõiste. Tervislike eluviiside jumalannana kandis ta hoolt selle eest, et inimesed haigustest hoiduksid. Isa jälgedes käis ka Hygieia õde Panakeia, kes valmistas imepäraseid ravimeid – "panatsea" tähendabki imerohtu kõikide haiguste ja pahede vastu. Asklepiose poega Telesphorost seostatakse aga haigete kosumisega ja nende jõu taastamisega. Tütar Meditrine nimest lähtub meditsiini mõiste.

Kreekas tundus, et Asklepiose kuulsus on taas tõusuteel. Kui moodsamatest asjadest rääkida, siis kõlbab Asklepieion eeskujuks nii tänapäeva ravi- ja tervistusasutustele kui ka spaadele.

Ja lõpetuseks: selles kirjatükis on lisaks Kreeka reisil nähtule ja kuuldule kasutatud "Antiigileksikoni", E. Hamiltoni "Antiikmütoloogiat", muid tarku raamatuid ja internetimaterjale.

(Kodutohter nr 1/2007 - "Kõige kuulsam tervendaja".)
Pilt: Nii kujutas Maokandjat Johannes Honter 1532 aastal.