Läbi lume

Üks kaitseingel vanalt (jõulu :)) postkaardilt neile, kes läbi lume ja tuisu teed rajavad ja otsivad.

Igaühel on elus oma teejupp puhastada ja läbi käia. Mõned jätavad selle töö kojamehe teha ja on tema peale pahased, kui ta tuisusel hommikul ei suuda kõikide autode ümbrust lahti lükata. Teised haaravad ise lumelabida ja tunnevad ootamatult kaela sadanud kevadisest hoog- või hoopis lööktööst lõbu. Kolmandad on nii pikukesed, et imestavad, kuidas lumi järsku nii hange on saanud, et isegi ninaotsani võib ulatuda. Neljandad mõtlevad kurbusega lindudele, kes kevadesse lendasid, aga tuisus vist oma otsa leidsid.

Lumi on kaunis, sest varjab mustuse ja paneb meid mõtlema, kui ilus on kõik puhtana. Ja kui vilets määrdunud ja virilana.

Lumi võib olla õnnistus, kui ta tuleb õigel ajal, ja ebamugavus, kui ilmataat oma lumesalvede tühjendamiseks vale aja valib ja näiteks kevadpühad jõuludega segi ajab.

Lumi on midagi, mis meil siinkandis alati olnud on ja millega me ometigi pole harjunud.

Minule lumi meeldib. Lumeta talvel oleksin nagu petta saanud.