Sõbrata tuntakse end üksildasena. See kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta. Inimene on kord juba loodud nii, et ta tahaks kellelegi loota, kellegagi jagada oma rõõme ja kelleltki saada lohutust muredes. Sõbraga ollakse samal lainel, tunnetatakse, kuidas sõbrasuhe rikastab ja vaimustab selles osalejaid.
Vanadelt kreeklastelt pärineb lause: Sine amico nihil amicum – sõbrata pole miski sõbralik.
Aquino Thomase sõnul on sõprus heategija. Seetõttu ei saa halvad inimesed olla tõelised sõbrad. Sõprus tähendab usku teise inimese headusse ja oma headuse jagamist teisega. Sõprus nõuab inimeselt tööd iseeendaga, hingelist kasvu teise inimese mõistmiseni, toetamiseni ja samal ajal ka olemist sõbrasuhte vääriline.
Sõprus on alati kingitus. Kui sul juba on sõber, keda kardad kaotada, siis vajad sa abiliseks Sõpruse inglit – ta aitab sul sõprust süvendada, läbi minna konfliktidest ja pingeolukordadest. Ta õpetab sind olema tänulik sõbrale ja sõprusele, õpetab olema sõber.
(Tekstis on osaliselt kasutatud eelmises postituses viidatud A. Grüni raamatut.)
Pildil: George Hillyard Swinstead "Ingli läkitus", 19. saj.
No comments:
Post a Comment