Mõõdukuse ingel

Sageli jäävad inimesed haigeks, sest on ületanud oma võimete piiri. Nad rabavad liiga palju tööd teha või joovad liiga palju või pidutsevad ohjeldamatult. Nad magavad vähe ja muutuvad ikka rahutumaks. On ka inimesi, kes on mõõdutunde kaotanud, sest nende ideaalid ja pürgimused on liiga suured. Nad tahavad teha kõike laitmatult ja võivad haigestuda siis, kui ei saavuta soovitud taset.

Inimene peab oskama tunda oma võimete piiri ja peab oskama seda ka ajapikku tasahilju edasi nihutada. Mõned püüavad nii väga vastata teiste ootustele ja viia ellu võõraid lootusi, et kaotavad mõõdutunde omaenese elu oluliste asjade suhtes ega mõista enam enda hinge vajadusi.

Hinge vajaduste mõistmine nõuab inimestelt mehisust. Mõnikord on vaja tänulik olla ka oma puudustele, mis õpetavad ja kutsuvad meid ennast arendama.

Matkaja peab teadma, kui pika teekonna ta suudab läbida päeva jooksul. Kui ta on võimete piirile jõudnud, siis peab ta puhkama ja taastuma, et järgmisel päeval suuta taas edasi rännata. Sama on meie kõikide vajaduste, tegude ja kohustustega. Inimene peab teadma, millal ja milles ta võib end usaldada, endale kindel olla, ja ka seda, millal ta ise võib ennast alt vedada. Seda mõistmata jääb ta alati süüdistama teisi oma viltuminekutes.

Mõõdukuse ingel õpetab inimest rõõmustama oma suutmiste üle. Näiteks ei lase ta võtta rohkem laenu kui ollakse suuteline tagasi maksma. See on väga oluline, sest vahel jääb inimene oma võla orjaks. Või kellegi teise lubaduste orjaks, sest ta ei tunneta oma piire ja langeb kergesti võõrastesse püünistesse.

(Tekstis on osaliselt kasutatud eelmistes postitustes viidatud A. Grüni raamatut.)

Pildil: Minu lemmikingel Peterburi Ermitaažist, Etienne-Maurice Falconet (1716-91), Menacing Cupid, 1750s, marmor, 85 cm.