Strudwicki "Ingel"

Üks ilusamaid ingleid mu postkaartide kogus on John Melhuish Strudwicki "Ingel". Mõnes tekstis on teda ka "Urieliks" nimetatud.

Teos on valminud aastatel 1895-1900, kunstnik elas aastatel 1849-1937 ja oli prerafaeliit. See tähendab, et ta kuulus nende 19. sajandi keskpaiga inglise kunstnike hulka, kes seadsid endile eeskujuks itaalia vararenessansi kunsti enne Raffaeli (1843-1520).

Selle pildi ingliga seostuvad minu meelest hingepuhtus, lüürika, hellus, hoidmine. Aga ka püüd, midagi uut teada saada – süvenemine, mõistmine, eriline helgus, mis sellega kaasneb. Võib-olla on ta kaitseingel, kes on saanud läkituse oma hoolealuselt. Hea, selge nägu, samm, mis annab märku vajadusest tõtata... Kuid tõtata mitte uisapäisa, vaid tasakaalukalt, harmooniat jagades.

Selle kunstniku töödele on ette heidetud, et need on liiga paigalseisvad, staatilised – siinne ingel mulle siiski staatilisena ei tundu; rahulik on ta küll ja selle temast hoovava rahu paiste võtab vaataja endasse. Võib-olla nimetas kuulus näitekirjanik G. B. Shaw kunstniku väljenduslaadi just seepärast transtsendentaalselt ekspressiivseks.

Sellelt leheküljelt saab lugeda John Melhuish Strudwicki elulugu ja näha veel tema pilte.

Urieli kohta olen varem kirjutanud siin.