Delacroix´ "Jakobi heitlus ingliga"
Sellele jõulisele maalile ja Delacroix´ (1799-1863) teoste inglitele üldse on parima iseloomustuse andnud Anatole France (1844-1924) oma viimases romaanis "Inglite mäss", kus abee Patouille Saint-Sulpice´i kiriku Inglite kabelis küsib:
"...miks on kunstnik siin seinal kujutanud ainult vihaseid ingleid? Ma ... ei näe siin muud kui ainult taevase viha kuulutajaid ja jumaliku kättemaksu täidesaatjaid. Jumal tahab, et teda kardetaks, kuid ta tahab ka, et teda armastataks. ... Kõige enam aga meeldiks igaühele näha siin neid taevasi kaitsjaid, keda jumal saadab kõigi juurde, kes tema nimel ristitud. Igaühel meist on oma kaitseingel, see saadab meid igal sammul, lohutab ja toetab meid. Küll oleks meeldiv imetleda siin selles kabelis neid võluvaid vaime ja nende hurmavaid kujusid!"
"Ah, härra abee!" vastas Gaetan, "tuleb leppida sellega, mis on. Delacroix ei olnud õrnahingeline. ... selle suurvaimu maalid lõhnavad väävli järele. Vaadake neid ingleid, nende ülevat, ent siiski sünget ilu, uhkeid ja metsikuid androgüüne, julmi noormehi, kes tõstavad Heeliodorose kohale kättemaksuvitsad, siis veel seda noort salapärast maadlejat, kes on haaranud esiisal puusadest...""
Teistsuguse iseloomuga on Delacroix´ maal Kristusest oliiviaias, kus inglid on nukrad, kurvastavad, nagu teades ette, mis toimuma hakkab.
No comments:
Post a Comment