Veel "Inglite mässust"

..." Jah, jumal on pannud kaitsevaimud meid valvama. Nad tulevad meie juurde jumala andidega koormatult ja nad lähevad tagasi meie tõotuste koormaga. Selline on nende amet."

... "Taevased vaimud võivad võtta endale niisuguse välisilme, mis muudab nad nähtavaks ja meeltega tajutavaks. See väliskuju on reaalne, sest ta on näilik, siin maailmas on näilikkus ainus reaalsus. /.../

Taevased vaimud võivad vabal tahtel valida, kumba sugu nad soovivad, või mõlemaid korraga, aga nad ei saa oma tujude või fantaasia järgi iga hetk kaduda. Nende metamorfoosid alluvad püsivatele seadustele, mida teie ei suuda mõista. /.. ./ Minu tarkus on juba ette kindlaks määranud tunni, mil ma inimestele ilmun. Miski poleks suutnud seda edasi ega tagasi lükata."

Need on vist küll Anatole France´i teravasse satiiri ja omapärasesse koomikasse kalduva "Inglite mässu" kõige lüürilisemad ja mahedamad kohad. Tema eruditsioonist osa saada tahtjatel on muidugi targem kogu teos läbi lugeda. France tuletab meelde, et suured ja õilsad ideed ei tarvitse inimest alati argipäevast kõrgemale tõsta. Argielu labasusega on sageli hoopis raskem võidelda kui selle maailma vägevatega.

Peale Eugéne Delacroix´ kuulsa Inglite kabeli ja taevase viha kuulutajate on "Inglite mässu" saatana kuju loomisel olnud kirjanikule eeskujuks Belgia kunstniku Antoine Wiertzi (1806 – 1865) monumentaalmaal "Inglite mäss", mida France tundis juba lapsepõlvest ning mida ta käis vaatamas ka oma teose kirjutamise ajal.

Kohe pärast ilmumist sattus "Inglite mäss" nende raamatute kirja, mida paavst katoliiklastel lugeda ei lubanud ja mis oli kantud 1559. aastast avaldatud "Index librorum prohibitorum" nimekirja. Keeld tühistati 1966. aastal.

Wiertzi maali "Inglite mäss" pole ma näinud, küll aga annab tema maalimislaadist mõnetise ettekujutuse see maal – "Oleviku asjad Tuleviku mehe ees" (1855).