Кто движется в лунном сияньи чрез поле
Извечным движеньем планет?
Владычица Эстии, фея Eiole.
По-русски ei ole есть: нет.
В запрете есть боль. Только в воле нет боли.
Поэтому боль в ней всегда.
Та боль упоительна. Фея Еiole
Контраст утверждения: да.
Она в осиянном своем ореоле,
В своем отрицаньи всего
Влечет непостижно. О фея Еiole ,
Взяв все, ты не дашь ничего...
И в этом услада. И в боли пыл воли.
И даже надежда - тщета.
И всем своим обликом фея Еiole
Твердит: "Лишь во мне красота".
Kirjutatud 1920-1921
Igor Severjanin /pärisnimega Igor Lotarjov, sünd Peterburis 16. (4.) mail 1887/ on kirjutanud palju Eestiga seotud luuletusi. Algul oli ta lihtsalt Eestimaa kubermangu suvitaja, kuid aastatel 1921-1940 Eesti Vabariigi kodanik.
Tema luuleriik oli peaasjalikult Toila ja selle ümbrus. Ta on tõlkinud vene keelde eesti luulet, näiteks Henrik Visnapuud, olnud sõber siurulastega, lugenud oma luulet Tallinnas ja mujal Eestis. Tema teine naine oli eestlanna, kellega tal oli poeg. Tõlketöös aitaski poeeti naine, sest Severjanin ise ei õppinudki eesti keelt ära.
1935-1937. aastal elas Severjanin põhiliselt Tallinnas, aga ka Saarkülas, Narva-Jõesuus ja Paides. Ta suri Tallinnas 20. dets 1941 ja puhkab igavest und Siselinna kalmistul.
No comments:
Post a Comment