Asklepios - kõige kuulsam tervendaja 2.

Kivide kõne
Teel Asklepieionisse avanevad väga ilusad vaated. Võib kujutleda, kuidas kunagi ammustel aegadel siia rutanud abivajajad seda ilu vaadates rahunesid, sest teadsid, et siin kaharate mändide all osoonirikkas laululindude ja metsloomade paradiisis võtab neid vastu parim kõikidest ravijatest. Ka meie, bussitäie Eesti turistide meeles rahuneb midagi. Tundub, et siia tahaks jääda tükiks ajaks ja peagi selgub, et see tunne ei peta.

Kõigepealt läheme Asklepiose templi juurde. Alguses olnud see tegelikult tema isale Apollonile pühendatud tempel, mida hiljem hakati aga kasutama poja enese ülistuskohana. Asklepieioni väljakaevamised on võtnud väga palju aega ja tööd, sest tegemist oli mulla alla mattunud laiaulatusliku alaga. Ehitisi pole järel, on kivid, kivid, kivid ning vaid aimata võib, milline on olnud hoonete põhiplaan ja kus miski seisis.

Templi juurde kuulus lahutamatu osana tolos (tholos ehk thybele), mida praegu taastatakse. Selle ümmarguse sakraalhoone tähendus ja otstarve pole selge. Ühed uurijad on veendunud, et selles hoiti madusid, keda Asklepios kasutas ravimisel. Teised seostavad tolose otstarvet labürindiga, mis kaevamistel välja tuli. Siinses muuseumis on aga näha, et tolose põrandal oli suurejooneliselt kujutatud heliotsentrilist maailmasüsteemi, millega kaasnes arvude sümboolika.

Eemale puude taha jääb kunagise staadioni koht. Liikumist peeti väga tervislikuks. Ka gümnaasium oli kehaliste harjutuste koht. Lisaks veel veeprotseduuride võimalused.

Lähedal on ka katagogeion – kunagise kahekorruselise võõrastemaja varemed. Võõrastemajja mahtus vähemalt 167 haiget, võib-olla ka rohkem, sest ei teata täpselt, mitu inimest tollal ühes ruumis ööbis.
(Järgneb.
Kodutohter nr 1/2007 - "Kõige kuulsam tervendaja".)

Pilt: Siin asus Asklepiose haigla.
Reisikaaslase foto.