John Atkinson Grimshaw` "Öövaim" (1879) on üks tema haldjapiltidest, mille keskmes on õhus hõljuv figuur, sagedasti vete kohal, aga ikka ja alati õhkõrn naisekuju kauni maastiku kohal.
1836-1893 elanud kunstnik olevat väidetavalt haldjaid ka päriselt sellistena näinud.
Selle pildi puhul pidasid teised Inglise kunstnikud erilist kadestust väärivaks Grimshaw` oskust maalida kuuvalgust.
Imehästi sobib selle pildiga Soome luuletaja Elvi Sinervo luuletus "Haldja hüvastijätt".
Koos salajaste kevadvetega
valgun ma ära teie juurest,
keda armastasin inimese armastusega
nõrkemiseni.
Veel eile kõndisin teie hulgas
inimkannatuste rada.
Kuid täna öösel kuulsin
salavete kohinat.
Ei saa mahl muutuda vereks,
ja teie armastusest vägevam
on igavene iseendasse-naasmise iha.
Hüvasti, õed,
hüvasti, teie käte inimsoojus.
Meie rännak oli unenägu
täis pimeduse piina
ja koidiku rõõmu.
Nagu vabanev vang
voolan ära teie juurest
kevadööde lõhnavasse voogu.
1944. a kirjutatud luuletuse tõlkis eestikeelse kogu "Kolm naeru on minul" (1971) jaoks Debora Vaarandi.
No comments:
Post a Comment