Kui beebile imiteerida ema südamelööke - umbes 72 lööki minutis, siis jääb ta kaks korda kiiremini magama, kui muid rahustavaid hääli, ka mahedaid hällilaule kuulates. Emakas veedetud kuude jooksul on ema südamerütm beebidesse selgelt kinnistunud ja loob rahuliku meeleolu. Kui kas või ebateadlikult asetada beebi kõrv ema südame vastu, toimib see rahustavalt.
Emad ilmselt tunnetavad või teavad seda alateadlikult, sest nad eelistavad last vasakul käsivarrel hoida. Seda teevad niihästi parema- kui ka vasakukäelised emad. See tendents leidis kinnitust erinevatel sajanditel valminud 466 maali "Madonna lapsega" uurimisel. Neist maalidest 373-l (ehk 80%) hoidis madonna last vasakul käsivarrel.
Nii väidab tuntud teadlane Desmond Morris oma raamatus "Baby" (Beebi), mis peatselt ka eesti keeles ilmub.
Piltidel on mõned madonnad lapsega: Filippo Lippi töö 1460. aastast, Benozzo Gozzoli teos samast aastast ja Artemisia Gentileschi teos 1610. aastast.
Internetis olevate rohkete madonna ja lapse piltide põgus vaatlus võimaldab siiski väita, et mida lähemal on kunstniku eluaastad meie ajale, seda "vabameelsem" on ta beebi süleshoidmise asjus ja ei maali teda enam eriti sageli ema vasakule käsivarrele. Ju siis hakkab eespool toodud teave ema südamelöökide rahustavast mõjust tasapisi kaduma.
... eeldatakse, et ema syda lõi rahulikult, st. et ema oli nö rõõsa ja rõõmus - ei mingit stressamist, saati veel hirme (mis kaasajal palju levinumad kui rahulikkkus)
ReplyDelete