Veronica

See on naine Rogier van der Weydeni triptühhoni "Ristilöömine" paremalt tiivalt. Püha Veronica rätiga, millele on jäänud Kristuse nägu, kui teda Kolgata teel higist pühiti. See olevat olnud tõe(li)ne kujutis, mida mõnda aega ka pühakodades eksponeeriti.

Veronica nimeseletus Edgar Rajandi raamatust "Raamat nimedest" 1966. a :
Veronica/Veronika/Veroonika, 1) kreeka-ladina "ideaalselt püha"; 2) ladina "vera" - õige, truu ja kreeka "eikon" - ikoon, tõeline kuju - see seletus põhinevat ühel keskaegsel legendil; 3) teisend kreeka Pherenikest - "võidutooja", mis makedoonia murdeis võis esineda ka Berenike kujul...

Antiigileksikonist 1983. a:
Berenike (kr "võidutooja"), mitu kuningannat Ptolemaioste dünastiast. - Kürenee valitseja Magase tütar Berenike II abiellus 246. a e.m.a. Ptolemaios III-ga ning Kürenee sai Egiptuse valduseks. Abikaasa õnneliku sõjast naasmise tänuks ohverdas B. oma juuksekihara. Selle auks pani tema õueastronoom uuele tähtkujule nimeks Berenike Juuksed.

Üks versioon legendist on selline: Berenike oli Ptolemaios III abikaasa, kes oma kaunid blondid juuksed Aphroditele ohverdas. Juuksed läksid aga Aphrodite templist kaduma ja et kuninglikku perekonda lohutada, teatas õuematemaatik ning -astronoom Conon, et Zeus ise on nad taeva viinud.

Seda on peetud eraldi tähtkujuks hellenismi ajastust saadik, kuid sageli arvati see ka osaks Neitsi tähtkujust. Kindla koha tähtkujude seas saavutas ta alates Tycho Brahe 1602. aasta taevaatlasest.

Rogier van der Weyden elas aastatel 1399 - 1464. Triptühhon valmis umbes 1445. aastal ja seda säilitatakse Viini Kunstiajaloomuuseumis.