Hiired

Ühe väikese küla elanikud unustasid kergesti igasuguseid asju ja lisaks unustasid nad kõik sama asja ühekorraga. Näiteks unustasid nad endale kingad jalga panna ning kõndisid külmetavate varvastega. Arutlesid siis ka omavahel, et mille nad õigupoolest on unustanud, aga ükski ei mäletanud. Kuni keegi juhtus kinga nägema ja rääkis siis teistelegi.

Või läks koguni söömine meelest nii, et nad mõne päeva pärast kõik jõuetuna oma voodites  lamasid. Ka arstile helistamisest polnud kasu, sest temagi oli nälga suremas ning juurdles vahetpidamata, mis küll oli seekord meelest läinud. Olukorra päästis see, et arst nägi üht hiirt tema laualt juustu näppamas. Ta ruttas kõigile teatama, et seekord tuleb lihtsalt sööma hakata.

Leidsin selle lookese internetist ega tea, kas autor on Jüri koguduse õp Tanel Otsa või on temagi selle omakorda kuskilt leidnud.

Hiired on asjalikud sellid. Ega neist siis ilmaaegu pole jutte jutustatud ja luuletusi luuletatud. Siinsed hiired on pärit näitusekutselt: Lastekirjanduse Keskuses on jälle Eesti illustraatorite kevadnäitus, mis lahti 24. aprillini.