Vene kunstnik Viktor Vasnetsov (15. mai 1848 - 23. juuni 1926) huvitus mütoloogiast, ajaloost ja usuteemadest. Siin on mõned tema Vene folkloori teemalistest maalidest.
Arvatavasti kõige tuntumad neist on siinne avapilt südamlik "Aljonuška" (1881, asub Tretjakovi galeriis, Moskvas) ja jõuline "Vägilased".
Aljonuška oli Ivanuška truu õde, kes otsis oma venda suurele hirmule ja nukrusele vaatamata. Õela Baaba-Jaaga (keda Vasnetsov samuti joonistanud on) riugastest hoolimata ka lõpuks leidis otsitu.
Mind on alati paelunud see Vasnetsovi maal, millel neiuohtu Aljonuška puhkab, pääsukestevidin saatjaks, veevulin lohutamas. Millest ta mõtleb, mida igatseb? Ja kas sellel muinasjutul on ikka ja alati õnnelik lõpp?
Vägilaste pilt, mis nõukaajal lugematute koopiatena peaaegu kõiki planeedi ühe kuuendiku raudteejaamu kaunistas, illustreerib bõliinasid, vanu vene rahvalauluvormis edasi antud legende. Siin on katkend bõliinast "Vägilaste valvetõkkel", kogust "Bõliinad. valimik Vene rahva vanu kangelaslugusid", ERK, Tallinn 1955 - lk.23.
"Kõrge Kiievi, kuulsa linna all,
neil Tsõtsari laiadel steppidel
seisid valvetõkkel vägimehed koos.
Oli atamaniks tõkkel Ilja Muromets,
alamatamaniks Dobrõnja Nikititš,
jessauliks Aljoša, popipoeg."
"Vägilased", 1898.
Vene folklooris on palju kõikvõimalikke muinasjutulisi linde alustades tulilinnust ja lõpetades tarkade ronkade ja ennustaja-lindudega. Mõned neist sümbolistlikest lindudest on ka siin. Võib-olla on need omamoodi hingelinnudki?
"Ennustaja-lind"
1897, Dagestani muuseum,
Mahhatškala.
"Rõõmu ja kurbuse laul"
1896
Vaata ka "Vasnetsov ja inglid".
No comments:
Post a Comment