Emasüda

EMASÜDA

Lydia Koidula

Üks paigake siin ilmas on,

kus varjul truu'us, arm ja õnn;

kõik, mis nii harv siin ilma peal,

on peljupaika leidnud seal.

Kas emasüdant tunned sa?

Nii õrn, nii kindel! Muutmata

ta sinu rõõmust rõõmu nääb,

su õnnetusest osa saab!

Kui inimeste liikuvad

au, kiitust, sõbrust tunda saad,

kui kõik sind põlg'vad, vihkavad,

kui usk ja arm sust langevad -

siis emasüda ilmsiks lääb!

Siis veel ü k s paik sull' üle jääb,

kus nutta julged igal a'al:

truu, kindla emarinna naal!

Mõnd' kallist südant kautsin,

mis järel' nuttes leinasin,

aeg andis teist mull' tagasi:

ei  e m a s ü d a n t - iialgi!

(Kogust "Emajõe ööbik", 1867)

PILDIL: Detail Michelangelo Anselmi maalist "Madonna lapsega". Parma, Galleria Nazionale.
Postkaart (Itaalia, 2004) minu kogust. / Postcard from my collection.