Usk, lootus, armastus käivad meie mõtetes alati koos. Vähem oleme tuttavad nende kohta loodud legendidega.
Täna, 30. septembril tähistab õigeusu kirik koguni nelja püha usukannataja mälestuspäeva. Need olid vagad tütarlapsed Usk, Lootus ja Armastus ning nende ema Sofia (Tarkus).
Teise aastasaja alguses m.a.j pani püha Sofia oma tütardele nimeks Fides (Vera, Usk), Spes (Nadežda, Lootus) ja Caritas (Ljubov, Armastus). Kõik kolm olid tegelikult jumalannade nimed Rooma mütoloogiast, kuid varakristlus andis neile oma tähenduse. Sofia oli üksikema. Tütreid kasvatas ta hästi ja neist sirgusid tõelised iludused. Tarkpead olid nad ka. Kuuldused nende headest omadustest jõudsid Antiookia valitsejani. Kuid see sai ka kohe teada, et tüdrukud on kristlased, keelatud religiooni järgijad.
Ühel õhtul, kui Sofia oli tütardega kodus ja jutustas neile elust, maailmast ja Jumalast, koputati uksele. Tüdrukud taheti viia valitseja juurde. Sofia sai paar minutit palvetamiseks ja soovis, et nad ei kardaks piinu ega tunneks hirmu surma ees. Siis läks ta koos tütardega valitsejalossi.
Edasi läheb see lugu mitut moodi. Mõnes variandis rõhutatakse tüdrukute vanust (12, 10 ja 9 aastat) ja tublidust, mõnes jälle kirjeldatakse nende kohutavaid surmaeelseid piinu ja ema kannatusi, kui ta nägi oma laste laipu. Kolm päeva pärast Usu. Lootuse ja Armastuse matuseid suri ka nende ema Tarkus.
Niisugune lugu siis seekord.
Palvekaart (Vene) minu kogust./ From my collection.
No comments:
Post a Comment