Väsinud

Alloleva luuletuse tegelasteks on küll poeg ja isa, aga need värsid tundusid mulle sobivat selle postkaardi meeleoluga.

Merel on väsinud kured

"Kured on väsinud ära
ja yhtegi laeva ei ole."
"Kus?"
"Merel."
"Kas tõesti vaid sellepärast 
sa nõnda nutune oled?"
"Kuid kured ju väsivad,isa?"
"Poiss,pühi põselt see pisar!"
"Kuid järsku ei leia nad laeva?"
"Poeg, ära end asjata vaeva."
"Ära on väsinud kured."
"Peast viska see väikene mure!"
"Ma kardan..."
"Mida?"
"Et keegi neist upub ja sureb."
"Ei usu,nad leiavad laeva
ja puhkavad mastide tipus.
Jää magama,tähed on taevas
ja kuu akna taga, näe ripub!"
"Kas kindlasti, isa,sa tead,et..."
"Jah tean!"
"Kui hea..."
Ja juba padjale langebki pea.

Kuid merel on väsinud kured
ja asjata otsivad laeva.
Oi, suured ja väikesed mured!
Oi,suurte ja väikeste vaeva!
Juhan Saare luuletus, Looming 1/1962.

Postkaart (Soome, 2001) minu kogust. / Postcard from my collection.