Habent sua fata libelli

Albrecht Dürer
 Willibald Pirckheimeri eksliibris

"Maailmas peetakse esimeseks eksliibriseks 1400. aastast e. m. a. pärinevat Egiptuse vaarao Amenhophis III omandimärki fajansstahvlil tema papüürusrullide hoidlas.  /- - -/ Euroopas leidus esimesi käsitsi joonistatud raamatuviitu juba XIV sajandil ning XV sajandist alates kohtame siin ka puulõiketehnikas loodud trükitud kunstipäraseid eksliibriseid. Nendest on huvitavamad humanistide eksliibrised, näiteks A. Düreri loodud eksliibris W. Pirckenheimerile."

 /Pildil on küll perekonnanimeks Pirckheimer, kuid siin tsiteeritud raamatutekstides on kasutatud pikemat varianti. Saksa humanist Willibald Pirckheimer (1470-1530) oli jurist ja aktiivne kultuuritegelane Nürnbergis.  Ta oli Albrecht Düreri sõber ja teda iseloomustasid väga laialdased huvid. Näiteks tõlkis ta kreeka keelest ladina keelde nii vana aja filosoofia ja kirjanduse kui ka geograafiaalaseid tekste, pidas rohket kirjavahetust enda olulisemate kaasaegsetega, kirjutas satiirilisi ja poleemilisi tekste ja oli lausa entsüklopeediliste teadmistega antiikkultuuri kohta. Ta tegeles ka matemaatika ja astronoomiaga ning oli keisri nõuandja väga paljudes ühiskonnaelu ja kultuuri alastes küsimustes./

Albrecht Düreri äärekaunistused
keiser Maximilian I "Palveraamatus" (1512-1513) 

"Üleminekul XVI sajandisse algas saksa humanismi keskustes Augsburgis ja Baselis raamatukujundamisel uus õitseaeg. Raamatuillustreerimisest puulõikekunsti abil võtsid osa kuulsad kunstnikud A. Dürer Nürnbergis, H. Holbein noorem Baselis jt."

Pildid ja tsitaadid: Fr. Puksoo "Raamat ja tema sõbrad". Kirjastus Valgus, Tallinn 1972.
("Habent sua fata libelli" on selle raamatute saatustest kirjutatud teose epigraaf.)