Hommikul oli roosipõõsas akna all madalaks pügatud. Täitsa ära nüsitud. Isegi linnud, kelle igapäevane askelduspaik see oli olnud - värvud ja tihased, sekka mõni teinegi - ei julenud enam peale lennata, rõõmsast linnulaulust polnud nootigi. Ja haldjad olid mures, sest nende eluase oli ootamatult kitsamaks muutunud. Ehk tõuseb, virgub ja sirgub veel. Aga õisi tuleb sel aastal palju vähem kui varasematel. Oh seda inimest - kuskohast võtab ta õiguse looduse käekäiku nii julmal kombel sekkuda?
Cicely Mary Barkeri (1895–1973) postkaart (Soome, 2013) minu kogust. / Postcard from my collection.
No comments:
Post a Comment