8.1.18

Oloti ingleid

Ingel Oloti pühakute muuseumist.
Foto: Albert Lázaro-Tinaut, nov 2017.

Olot on linn Kataloonias, tuntud oma käsitööliste ja keraamikute poolest. Olotis asub ka põnev pühakute muuseum. Sulekese blogisõber saatis pühadeks mõned Olotis tehtud fotod ja väikese keraamilise ingli, mis sobivad siia blogisse panekuks.

Ingli purskkaev Olotis.
Foto: Albert Lázaro-Tinaut, nov 2017.

Aitäh, Albert!
¡Gracias Albert!

1110.

6.1.18

Taas on kolmekuningapäev

Seekordne kolmekuningapäeva postkaart on suu ja jalaga maalivate kunstnike ühingu kirjastuse (Eesti, SJK-Kirjastus OÜ) jõulukaartide hulgast. Mulle meeldib selle lakooniline tähendusrikkus.

Rosa Mirta Paz
„Kauge täht“

„Täna on kolmekuningapäev. Pärast lõunat läks läbi meie tänava kolm hommikumaist kuningat oma tõldadega, valge karjaga, kuue laulva karjusega ja kuue laulva karjapiigaga; ja kogu ümbruse koerad haukusid. Ja täna õhtul istume lauas: kõik mu lapsed ja mu laste lapsed. Kui mind kaasa arvata, siis kokku kolmkümmend. Ja kõik kolmkümmend hüüavad koos:
„Kuningas joob!“
/- - -/
Mina ja mu maa – me oleme sõbrad, ja sellest jätkub. Milleks mulle vaja veel kuningat taevas või maa peal? Ei ole mulle tarvis trooni siin alla ega seal ülal. Igaühele ta koht päikesepaistel – ja ta vari! Igaühele ta tükk maad ja käsivarred, et seda kaevata! Rohkem me ei nõua.“
/Romain Rolland „Colas Breugnon“ – Tlk. Marta Sillaots. Eesti Raamat. Tallinn 1971./

* Rosa Mirta Paz (sünd 1960) on Argentiina kunstnik, kes kaotas 12aastasena õnnetuse tagajärjel käed ja maalib suuga.
Postkaart (SJK, 2017) minu kogust. / Postcard from my collection.

5.1.18

„...midagi rohkemat kui ainult inimese figuur.“

Francesc Català-Roca
„Ingel jõulusõime lavastusest.
Engordany, Andorra.“
 1955.

Francesc Català-Roca (19. märts 1922 – 5. märts 1998) oli katalaani kuulsamaid fotokunstnikke, kelle loomingut on võrreldud tuntud prantsuse pildimeistrite Henri Cartier-Bressoni ja Robert Doisneau' omaga. Pildistama hakkas Català-Roca 13aastaselt, innustatuna isast, kes oli reklaamifotograaf. Eriti hinnatud on Francesc Català-Roca reportaažid ja elu-olufotod. Esimese isiknäituse korraldas ta 1953. a; on üle 50 fotoraamatu autor. Pälvinud rohket äramärkimist ja auhindu nii Hispaanias kui mujal. Tema loomepärand koosneb rohkem kui 200 000 fotonegatiivist.

Vene keele vahendusel tõlkisin siia mõned Francesc Català-Roca ütlused fotokunsti kohta:

„Tõik, et arst saab inimese fotot vaadates panna diagnoosi, räägib sellest, et fotol on kujutatud midagi rohkemat kui ainult inimese figuur.“

„Kui pildistame, siis teeme valiku nii suurest hulgast võimalustest, vaatenurkadest ja olukordadest, et juba see valik ise on looming.“

„Fotograafia on kunstiajaloos nii noor kunstiliik, et isegi väga noortes riikides võivad tekkida või kujuneda selle klassikud.“

„Nüüd, mil me oleme end täis söönud värvidest, on aeg üle minna maksimaalselt monokroomsetele töödele, lakoonilistele nagu must-valged fotod, et siis järk-järgult lisada tooni ja ilmutada eri värve, kuid teha seda nii, et värvid ei torkaks silma, vaid sulanduksid omavahel.“

„Selle sajandi lõpu inimesed vaatavad fotosid teadmata, kas need olid must-valged või värvilised, sest värv on juba kõik allutanud enesele.“

Aitäh Albertile repro eest, mis juhatas mind selle huvitava fotograafi loomingu juurde.
¡Gracias Albert!

1.1.18

Niikuinii...

2018
Head uut aastat, Sulekese sõbrad!
Happy New Year!
С Новым Годом!
¡Feliz Año Nuevo!
Felice Anno Nuovo!
Hyvää uutta vuotta!


Selle isetehtud postkaardi kelmika inglikesega saatis üks perekond oma sõpradele 1992. aasta lõpul, soovides nii rahulikke jõuluid kui ka õnnistatud uut aastat. Värskena oli kõigil meeles Lauluväljakul valjusti hüütud teadmine, et ükskord  me võidame niikuinii ja nõnda on kaardilgi kirjas:


"Elu läheb paremaks nii kui nii!"

Sellisena on see tükike meie ajalugu.

Postkaart (Eesti, 1992) minu kogust. / Postcard from my collection.
Related Posts with Thumbnails