23.4.14

Oberon ja Titania

Täna arvatakse olevat William Shakespeare'i 450. sünniaastapäev.

Gustave Doré
"Haldjad: joonistatud Shakespeare'i ainetel"
(1873)
Erakogus.

Shakespeare'i  (1564-1616) "Suveöö unenägu" ("A Midsummer Night's Dream", 1590-1596) on andnud ainest paljudele haldjapilte joonistanud kunstnikele. Gustave Doré (1832-1883) on üks nende hulgast. Siinsel maalil on Oberon ja Titania ümbritsetud haldjatest.

Doré' kõige kuulsamad illustratsioonid (ja inglipildid) on muidugi need, mida ta joonistas Dante "Põrgu" jaoks, kuid haldjapildid ei jää neist palju maha.

"Sest hullumeelne, armunu, poeet —
kõik ainult kujutlusist koosnevadki."
/"Shakespeare “Suveöö unenägu”/

20.4.14

Ülestõusmine

Otto Dix
"Kristuse suur ülestõusmine III"

(1949)

Otto Dix
"Ingel haual"

Litograafia sarjast "Matteuse evangeelium"
(1960)

* Otto Dix (2. detsember 1891 - 25. juuli 1969) oli saksa maalikunstnik ja graafik, ekspressionist, valusalt tundliku kunsti looja.
Reprod internetist.

18.4.14

Gabriel García Márquez: "Väga vana mees hiigeltiibadega"

Panen selle väikese filmijupi siia Gabriel García Márquezi (6. märts 1927 - 17. aprill 2014) mälestuseks.

Ma ei tea, kas maailmakuulsa Colombia kirjaniku sügavmõtteline lühijutuke "Un señor muy viejo con unas alas enormes" (1968) on eesti keelde tõlgitud, aga nii inglise ("A Very Old Man with Enormous Wings") kui ka vene keeles ("Очень старый человек с огромными крыльями") on võimalik seda internetis lugeda.

Márquezi tähtromaani "Sada aastat üksildust" ("Cien años de soledad", 1967, e. k 1975) kõrval on see õige tilluke lugu.  Mis juhtub siis, kui mitmendat päeva sajab vihma, kasuahned inimesed leiavad nõdraksjäänud ingli ja peavad teda kanakuudis vangis? Kas nad näevad lõpuks teda siiski ära lendamas? Kas nad on saanud rikkamaks või viib ingel midagi nende juurest või hingest kaasa?

Niisiis, "Väga vana mees hiigeltiibadega" (Belarusfilmi multifilm, Valgevene, 1989, vene keeles):

15.4.14

Kui ingel tuleb saatust kuulutama


Täna on Leonardo da Vinci sünniaastapäev.

15. aprillist 1452 kuni 2. maini 1519 elanud suurmehe kohta ei pea pikalt kirjutama, sest midagi temast ja tema mitmekülgsest loomingust teavad kõik.

Seepärast piirdun Leonardo da Vinci ühe kõige kuulsama ingliga - detailiga tema maalilt "Maarja kuulutus" (1475-1480). Maal asub Uffizi kunstimuuseumis Firenzes.

"Eelkõige on siin suur pilt "Kuulutus", mis algselt ehtis San Barteleomeo de Montevioliveto kloostrit. Noormees otsustas siin kujutada hetke, mil Neitsi Maarja on pühast vaimust eostatud. Ingel tuleb talle tema saatust kuulutama. /- - -/

Ja korraga on ta märganud inglit, ainult mõne sammu kaugusel enda ees põlvitamas. Kahe püstiaetud sõrmega vihjab ingel sõnumile, mida ta toob. Sellest hetkest peale kannab Maarja oma südame all Jeesust, Lunastajat. /- - -/


Ingli tiivad oli Leonardo tõetruult kopeerinud looduses elavatelt lindudelt. Kahjuks olid need liiga lühikesed kanooniliste eeskirjade järgi, mis määrasid täpselt kindlaks, kui pikad peavad ingli tiivad olema. Ja nõnda siis keegi taidleja on hiljem tiibade pikkust kahekordistanud pruuni plätserdusega, vedanud selle üle küpresside ja taeva.


Ent sellest hoolimata kiirgab sellest pildist suurt võlu."

/František Jílek "Mees Vincist", tõlkinud Leo Metsar, Kirjastus Kunst 1988./

Postkaart (Itaalia, 2002?) minu kogust. / Postcard from my collection.


Vaata veel: Verocchio ja Leonardo da Vinci.
Related Posts with Thumbnails