Ühe Tallinna kooli direktori laual nägin mõned aastad tagasi inglikujukest, mille koolile oli valmistanud eesti kunstnik, kes aeg-ajalt ingleid modelleerida armastab. Direktor rääkis, et üks abiturientidest oli arvanud, et kool vajaks kaitseinglit ja nii kunstniku poole pöördutigi. Kas see kaitseingel ka praegu selle kooli direktori kabinetis alles on, seda ma ei tea, sest koolijuht on vahepeal vahetunud.
Kodudes on kaitseingli kujuke sageli kuskile välisukse lähedale paigutatud, et sisenejalt pahad mõtted ära võtta. Tihti ka mujale - lihtsalt kujunduselemendina või kelleltki saadud meenena. Üks tuttav daam on inglikujukeste kogu paigutanud oma magamistuppa, et nad talle rahulikku und ja ilusaid unenägusid tooksid.
Mitmesugustes postimüügikataloogides tunduvad inglikesed olevat jõuluajal oluline müügiartikkel. Ju on neil siis ka hea minek.
Ma ise pole inglikujukeste koguja. Paar tükki neid on, aga enamasti eelistan reisidelt tuua täiendust oma inglipostkaartide kogule. Need pildikesed on põnevad. Eriti siis, kui neile kunstiajaloost või kirjandusest lisa lugeda.
Võib-olla on ka nende ridade lugejal kodus mõni inglikujuke. Päris tore oleks, kui kommentaaridesse oma ingli loo lühidalt kirja viitsiksid panna. Kuskohast ta pärit on? Kelle loodud? Mida sulle ütleb või meenutab? Miks sa teda hoiad?
Pildil: üks mu väikestest inglikujukestest loeb raamatut.
See ingel ei pea alati ju ingel olema. Tõsi, mul on ikka päris väike oma vitraazingel , ostetud ühel halval hetkel Tammisaarist et hinge kergemaks muuta, ta hõljub mul laes ja valvab mu koduste üle.
ReplyDeleteMinu kodu on justkui inglipesa:)
ReplyDeleteErinevast materjalist, erinevat stiili, erinevatest maailmajagudest on nad minu juurde kokku kogunenud.
Nimelt kogun neid juba aastaid...
Ja häid ingleid ei ole kunagi vähe.
Inglid võimendavad häid mõtteid.
ReplyDeleteHead mõtted annavad inglitele jõudu.
Nõnda saab ring täis ja tugevaks, piirid haihtuvad, kõik saab võimalikuks.