Legendide segapuder

Volbripäeva (1. mai) päritolu legendides on segunenud pühakud, nõiad, paganad, erinevate rahvaste kevadega seostuvad pärimused ja muinaslood. See segapuder on väga huvitav, kajastub kirjanduses, kunstis, usus, folklooris jm ning paneb mõtlema maailma ühtsuse ja mitmekesisuse üle.

Paganlusajal oli öö vastu 1. maid elu ärkamise püha.
Eesti rahvakalendri järgi on 1. mai kõikide nõidade ja tarkade päev.

Katoliku (ja õigeusu) kalendri järgi on 1. mai saanud nime Püha Walburga järgi. See andunud misjonär sündis Inglismaal 710. aastal, suri 777. aastal, kuulutati pühakuks arvatavasti mõnel 1. mail paavst Hadrianus II valitsusajal. tema mälestuspäev on 25. veebruar.

Püha Walburga säilmed asuvad Eichstätti Walburga kirikus. Teda peetakse katoliku traditsioonis nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühakuks. Ta edendavat põlluviljade kasvamist ning aitavat koerahammustuse, marutõve, katku, köha ja silmahaiguste vastu.

Eelkõige Saksamaal on volbripäev ja eriti sellele eelnenud volbriöö (Walpurgi öö) nõidade kogunemisaeg, mil nõiad Harzi mäestiku kõrgeimal tipul Blocksbergil (Brockenil) tantsivad. Volbriöö poeetiline kirjeldus pärineb Goethe kõigile tuntud "Faustist":

"Näe, ju üles tormab mäest nõiakoor, hõisates kõigest väest! Läeb Brockenile killavoor, kõrs koltund on ja oras noor. Pikk pilgar rahval seisab ees..."

Goethe volbriöö unenägu on haldjate kuninga Oberoni ja tema abikaasa Titania kuldpulmadest: "Kas maskeraad mu ümber on või lihtsalt silmapete?..." Selle vahemängu kirjutamiseks sai Goethe tõuke Shakespeare´i "Suveöö unenäost".

Ka selles öö kirjelduses "Meistris ja Margaritas" lähtus Mihhail Bulgakov volbriöö kui nõidade öö traditsioonist:

"Niipea kui Margarita jalad kastemärga rohtu puudutasid, hakkas muusika pajude all valjemini mürtsuma ja lõkkest kerkis õhku lõbus sädemetevihk. Pajuokste all, mis olid täis kuuvalgel selgesti nähtavaid õrnu siidpehmeid urbi, istusid kahes reas puupasunatega konnad, põsed punnis, ja mängisid kummist leludena paisudes reibast marssi... .
..Talle sai osaks väga pidulik vastuvõtt. Läbipaistvad näkid peatasid oma ringmängu jõe kohal ja lehvitasid Margaritale vesikasvudega. Lagedal rohetaval jõekaldal kajasid kaugele nende valjud tervitused. Alasti nõiad hüppasid pajude tagant välja, seadsid end ritta ja tegid Margaritale sügava õukonnakummarduse. Kitsejalgne faun tuli nagu linnutiivul, suudles kätt, laotas siidivaiba rohule..."

Pildid: Õigeusu ikoon "Püha Walburga" ja fragment vanast postkaardist, mis on trükitud 1. maiks, mil turistid on Brockeni lähistelt eriti agarad saatma volbriööga seostuvaid kaarte; "Meistri ja Margarita" venekeelse väljaande kaas.