Nõianeitsike

Kui Tuhka-Triinu ema hauale istutatud pihlakat raputas, siis:

"... läks pimedus valgeks ja küünrakõrgune kuldriides naisterahvas istus pihlaka ladvas, väike korvike ühes ja kuldkepike teises käes. Pisike võõras küsis tütarlapselt üht ja teist, kuidas ta elupäevad tänini olid olnud, ja kui ta lugu oli kuulnud, tuli ta puuladvast maha...

... Pisike naisterahvas võttis korvist kanamuna, puudutas muna kuldkepikesega, ja sedamaid seisis ilus tõld murul...

... Pisike nõianeitsike – või kes ta muud võis olla – puudutas oma kuldkepikesega ta pead, ja vaata, silmapilk sai Tuhka-Triinu kõige uhkemaks saksapreiliks."

Nõianeitsikese on pildile sehkendanud Günther Reindorff 1946. aastal. Reindorff on olnud meie põnevamaid muinaslugude illustreerijaid, samuti on muinasjutulised tema loodusvaated. Hakkad uskumagi, et vanameister oma elu jooksul korduvalt haldjate ja nõiarahvaga, loodusvaimudega ja kõikvõimalike huvitavate tegelastega kohtus.

Olen täiesti nõus Enn Vetemaaga, kes paar aastat tagasi “Maalehes” kirjutas:
“Nooruses imetlesin ma Günther Reindorffi muinasjutuillustratsioone. Need tekitasid kummalisi igatsusi ja täiesti ootamatult ka seletamatut nukrust. Sellist filigraanset poeetilist realismi peeti vahepeal maitselageduse tipuks – mõni iga-hinna-eest-avangardist peab ehk praegugi –, kuid mul on alati kahju olnud, et vanameistril järelkäijaid, oma koolkonda pole.”

Tänu neile piltidele uskusime lastena ka, et siin Eestimaal lisaks meile veel igasuguseid imeelukaid ja -olendeid elab. Enamasti heatahtlikke.

Nõianeitsikese kohta käiv tekst on Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetest juttudest".

Praeguste laste elus pole vist “Eesti rahva ennemuistsed jutud” üldse nii olulisel kohal, nagu oli meil – nende maailm algab võõramaiste Miki-Hiire ja Barbiega. Võib-olla just sellepärast ei mõista nad sirgudes eriti hästi, mida imelist on küll siinses karmis maas, kus valgust kipub liiga vähe ja jahedust liiga palju olema. Kreutzwald ja Reindorff koos tuletavad meile iga kord, kui nende ühisraamatu avame, meelde, et tegelikult elame ju lapsepõlvest alates muinasjutumaal, ainult ei mäleta seda alati.