16.4.08

Pühitsus

Doris Kareva luuletusest "Pühitsus"
1

Jah.
Alguses oli Sõna.


Ma kuulsin ja ärkasin.
Veel unenäosegasena
toahämaras märkasin -
mu sängil istus üks
ingel.
Ta vaatas mind vaikides -

mispärast, ma polnud kindel.


Ta vaade mind valitses.


Ma tajusin vaikset uut vaimu
mind, vaevatut valdamas.


Sain sõnatult aegadest aimu,

mis maailmas algamas -
ja ometi polnud see kartus,
vaid teadmine - rahulik ring,

jah, valmidus,

armastustarkus.


Siis silmile suudles ta mind.

Ta huuli tundsin vaid hetkeks
ja joovastust - taevalik and! -,

veel teadmata, kui
rängaks retkeks
ta oli mind õnnistand.

Pildil Filippino Lippi "Palvetav ingel".

1 comment:

  1. Uskumatu, see on mu lemmikluuletus, käisin sellega kunagi isegi deklareerimisvõistlusel... ja lavaka sisseastumiskatsetel lugesin ka seda. Imeline luuletus:)

    ReplyDelete