1432 lõpetas flaami kunstnik Jan van Eyck (1395-1441) Brugges oma venna Huberti alustatud nn Genti altari maalimise. Meisterlikkuse ja traditsioone murdva eluläheduse poolest 15. saj maalikunsti tippteoste hulka kuuluv altar asub Gentis Sint Baafsi katedraalis.
Altari teemad: Kristuse sümboliks oleva talle kummardamine, Kristuse lunastusohver ja Maarja kuulutus.
"Altar jättis tõepoolest vapustava mulje. Olles enneolematult suur - inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune - rabas ta kujutlusvõimet ennenägemata, kujuteldamatult tõetruu ja ilmeka maalilise teostusega.
Sellist altarit polnud ei Genti ega kogu keskaegse Flandria elanikud veel iial näinud!
Siin polnud harjumuspäraseid nurgelisi, skemaatilisi figuure, polnud tollele ajale tavakohast maailma askeetlikku kujutamist. See-eest meenutasid altari paradiisiväljad üllataval kombel kodumaa õnnistusrikkaid aasu."
Genti altari saatusest ja Jan van Eyckist on põhjalikult kirjutanud Anatoli Varšavski oma raamatus "Vaas pääsukesega", e. k 1977.Jan van Eyck kirjutas oma töödele alla tagasihoidlikult, kuid uhkelt: "Nii nagu oskan." Kunstiteadlased on kindlaks teinud, et Jan van Eyck lisas värvimuldadele jahvatatud köömneseemneid ning tema maalid omandasid erilise sära ja säilivuse tänu köömne eeterlikele õlidele – värvid kuivasid kiiremini ning kunstnik võis töötada kiiremini ja paindlikumalt.
Altaril on kõiksuguste muude tegelaskujude hulgas laulvaid ja musitseerivaid ingleid ning peaingel Rafael teatetoojana neitsi Maarjale. "Talle kummardamise" inglid on kaunid, tavaliste inimeste sarnased, kuid luksuslikult rõivastatud.
Niisugused inglid on nagu inimesed, kes võivad sulle tänaval igal hetkel vastu tulla. Kes teab, võib-olla nägigi kunstnik inimesi inglitena, suutis tabada nende loomuse sära ja taevalikku tugevust.
Piltidel inglid Genti altarilt.
No comments:
Post a Comment