Elizabeth Sonrel
"Neitsi lapsed"
* * *
Esimene naeratus
Aeg ju pika kanga kudus,
kui su pilk nagu udus
ema silmi märkas;
ah kui imeline algus,
nagu suur ja voogav valgus
hämarusest ärkas.
Hommik avaneb su ellu
nagu kastel õiekellu
õnnestavaks sõõmuks,
nagu hõbeselge läte
jookseb üle pisikäte
ema hingerõõmuks.
Nüüd on täis kõik kuldsed salved,
mitu lootust, mitu palvet
südamesse asub -
kuigi homses õnn ei koida,
küll see rõõm, et võin sind hoida,
hooled ette tasub.
Ah see noor ja kallis elu,
kiigulii ja kirju lelu -
siia muu ei puutu.
Need sind imemaale viivad;
justkui väiksed inglitiivad
vibaks vastu ruutu.
/Kersti Merilaas, 1937. kogumikust "Emalaulud", 1972/
* Elizabeth Sonrel (1874-1953) oli prantsuse kunstnik, imeilusate piltide autor, kes alati suutis midagi pakkuda vaataja hingele. Küllap panen siia veel kunagi tema loomingut, aga praegu tundus õigena just see pilt ja see meeleolu selles värvide ja luuleridade koosluses..
Postkaart minu kogust/Postcard from my collection.
No comments:
Post a Comment