Imeline aeg - suvine pööripäev, Eestimaa suured tähtsad päevad, jaaniöö, jaanipäev. Selles laulus on need kõik kokku võetuna ja enamgi veel. Minevik, olevik, tulevik, siin- ja sealpoolsus, unistused ja mälestused. See laul sobib siia blogisse, arvan ma. Just praegu, just nüüd, mil südamed ja hinged on avali.
Urmas Alender - Minu Eestimaa
Minu Eestimaa püsib minus,
ta põldude ristikulõhn.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta keel ja ta kodune õhk.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta kutset ma eneses kuulen.
Minu Eestimaa püsib minus
ja kestab mu kasinas luules.
Veel rahu toob kuuskede kohin
ja kurvaks teeb kaskede lein.
Veel haljendab koplites rohi
ja väriseb maarjahein.
Veel järvedel ehapunas
partide igatsev hüüd.
Ning päikese kustuvas kumas
endal kui tunneksin süüd.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta põldude ristikulõhn.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta keel ja ta kodune õhk.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta kutset ma eneses kuulen.
Minu Eestimaa püsib minus
ja kestab mu kasinas luules.
Ja tulgu või halvadki ajad,
ei läheks ka ajades.
Kuni siin mind ükski veel vajab
neis madalais majades.
Ja tulgu või halvadki ajad,
ei läheks ka ajades.
Kuni siin mind ükski veel vajab
neis madalais - madalais majades.
No comments:
Post a Comment