Tervitus tundmatult

Mõnikord on mu kogusse jõudnud postkaardid tundmatult saatjalt tundmatule saajale. Mõnele kaardile on kirjutatud paar rida lakoonilise tekstiga "Palju õnne..." või "Tervitus...", mõne teise tagaküljele aga püütud kogu elu ja vahetevahel veel enamgi kirja panna.

See kaart siin on just niisugune, mille saatja kirjeldab oma elutee lõppu, mil suuri valusid veel ei ole, aga jõud kaob tasahilju.

On kirjeldatud ka kunagist unenägu, õhtutaevas terendavaid aulikke kogusid ja mõtteid, mis neid nähes on kirjutajat tabanud. Kaks valget kogu - mitte küll need inglid, kes postkaardil kujutatud, aga midagi sarnast.

Ma ei tea, mis maalt on see kaart pärit ja mis aastast; vist kuskilt 1980-ndate aastate keskelt. Igatahes saadetakse sellega kodumaal olijatele palju musisid.