Paolo Triscorni
"Amor ja Psyche"
Minu meelest on Triscorni Amor ja Psyche väga eestlaslikult maalähedased. Neid on raske kujutleda lendamas. Nad on pisut igavad. Samas, tundub mulle, pole keeruline kujutleda seda masajavõitu Psychet kartulivagude vahele tööle, laps seelikusabas. Või trügima "hullude päevade" ostutuhinas. Amor aga on selles skulptuurigrupis võrdlemisi ükskõikne, kerges arusaamatuses oma vajalikkusest, kuidagi nii, et "noh ma siis olen siin, kui peab". Otsisin internetist üles ka Sergeli originaali ja selles on lennukust rohkem, on tunnet, on maapinnalt eemale kandumise jõudu. Võib-olla on Triscorni loonud oma "Amori ja Psyche" mõnel ahistaval sügispäeval, kui hall taevas kõike maadligi surub, langenud puulehed vihmas vettivad ja pori kõndija sammude all lärtsub.
Minu fotod, aug 2011.
No comments:
Post a Comment