Eestimaa igapäevas pole õues istuvad inglikesed kuigi tavalised. Kui eile vihmahalli taeva all Keila lähistel Kumna mõisa vana lagunenud hoonet ja uuemat hästi korda tehtud hoonet uudistasime, ei osanud kohtumist ingliga küll ette aimata. Aga kui uuema hoone esiselt ka tagaaeda vaatama läksime, siis seal ta istuski. Lähedale me talle küll ei pääsenud, aga kaugeltki oli ta hästi nähtav.
Oma valge olekuga, mida küll mõned ilmastikust tekkinud roostelaigud kahjustasid, oli ta väga kontrastne taustal oleva puudesalu tumedusega ega tahtnud hästi pildile jääda, aga minu jaoks oli ta justkui vana tuttav - võib-olla koopia mu lemmikinglikesest, armsast sõbrakesest Peterburi Ermitaažist või vähemasti sellega väga sarnane. Eks nad ole ju pärit ka enam-vähem ühest ajastust ja põhiliselt Peterburis elanud Kumna mõisaomanikele, Meyendorffide suguvõsale võis see inglike, mida nad Talvepalees kindlasti näinud olid, vägagi meeldida. Igatahes oli see ootamatu kohtumine minu jaoks väga rõõmustav.
Siin siis võrdluseks ka Ermitaaži inglike, Etienne-Maurice Falconet (1716-91), Menacing Cupid, 1750s, marmor, 85 cm. (Foto on leitud internetist ja siin blogis ka korra varem olnud.)
Ja üks lill, mille lähedal Kumna inglike istus.
Minu fotod, 9. juuni 2012.
No comments:
Post a Comment