Kaks inglit

Svetlana Perotti

"Ingel lillel"

Svetlana Perotti

"Ingel valgel hobusel"

*Svetlana Perotti on vene kunstnik, kunstiõpetaja ja sisekujundaja. Ka tema itaallasest abikaasa Frederico Perotti on kunstnik. Nende maalide teemaks on sageli loodus, loomad ja hea, helge meeleolu.

Piltide allikas.

Orléansi neitsi

30. mail 1431 põletati tuleriidal Jeanne d'Arc (sünd 5. või 6. jaan 1412).

Prantsuse rahvuskangelane, Orléansi neitsi, nägi enda sõnul esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma dofääni Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.

1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks ja Prantsusmaa kaitsepühakuks.

Panen siia väikese valiku eri maade kunstnike maale, mis kujutavad  noort prantsuse karjatüdrukut koos talle ilmunud inglitega.

Jules Eugène Lenepveu
"Lambakarjus Jeanne d'Arc" (1886)

Panthéon de Paris

* Jules Eugène Lenepveu Boussaroque de Lafont, kunstnikuna tuntud kui Jules Eugène Lenepveu (1819 - 16. okt 1898) oli prantsuse kunstnik.

Eugène Thirion
"Peaingel Miikaeli ilmumine Jeanne d'Arc'ile" (1876)

* Eugène Thirion (19. mai 1839 - 19. jaan 1910) oli prantsuse kunstnik.

Howard Pyle
"Jeanne d'Arc räägib iga päev inglitega"

* Howard Pyle (5. märts 1853 - 9. nov 1911) oli ameerika lastekirjanik ja raamatuillustraator, kes veetis oma elu lõpuaastad Itaalias Firenzes.

Gaston Bussière
"Jeanne d'Arc" (1908)

* Gaston Bussière ( 24. apr 1862 - 29. okt 1928) oli prantsuse sümbolistist maalikunstnik ja raamatuillustraator.

Paul Gauguin
"Jeanne d'Arc" (1889)

* Eugène Henri Paul Gauguin (7. juuni 1848 - 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke.

Gustaf Wappers
"Jeanne d'Arc"

* Egide Charles Gustave, parun Wappers (23. aug 1803 - 6. dets 1874) sai tuntuks belgia maalikunstniku Gustave Wappersina, kes oma teoseid signeeris nimega Gustaf Wappers.

Ja lõpetuseks kolm pilti Hermann Anton Stilke triptühhonilt (1843), mis võtab kokku kogu Orléansi neitsi lühikese vapra ja müstilise elukäigu. Esimesel neist ilmuvad Jeanne'ile Püha Katariina ja peaingel Miikael. Teisel on neitsi inglilipu all võidukal sõjakäigul. Kolmas kujutab hukkamist tuleriidal. Triptühhon asub Peterburis Ermitaažis.

* Hermann (Anton) Stilke (29. jaan 1803 - 22. sept 1860) oli saksa maalikunstnik. Orléansi neitsile pühendatud tööd ongi tema kõige kuulsamad teosed.

Reprod on kokku otsitud internetist.

Sari Niemineni inglimaalid

Täna, 28. mail avatakse Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis soome kunstniku Sari Niemineni näitus “Inglimaalid”.

Näituse idee tekkis kunstnikul armastusest inglite maalimise vastu. “Mul on võimas piltlik kujund inglitest ning usun, et meil kõigil on kaitseingel õlal,” sõnas Nieminen.

Väljapanek hõlmab 11 suuremõõtmelist õlimaali, kus on kasutatud ikoonide erilist maalimistehnikat. "Ikoonimaal eeldab kannatlikku meelt, kuid õlivärvidega maalin palju jõulisemalt. Minu eesmärk pole maalida ingleid samas värvigammas kui ikoonidel,” lisas kunstnik.

Sari Niemineni (s. 1970 Helsingis) inglimaalide näitus jääb avatuks 18. juunini.
Reprod ja tekst on pärit Rahvusraamatukogu pressiteatest.

Kinuko Y. Crafti kaunite piltide kuma

Kinuko Y. Craft

"Kuu" ("Luna")

 Kuu läbi vihma.
Kõikjal, ent, oh ei tea, kus
ähmune kuma.
/Ochi Etsujin (1656-1702)/

Kinuko Y. Craft

"Ingel lüüraga"

Inimestele
sunnib terveks päevaks und
sügise täiskuu.
 /Matsumaga Teitoku (1571-1653)/

 Kinuko Y. Craft

"Claire'i tiivad"

Oh, vana tiiki!
Hetkeks kostub sulpsatus.
Konn vaid sukeldus.

/Matsuo Bashô (1644-1694)/

* Kinuko Y. Craft sündis 1940. a Jaapanis, kuid elab ja töötab alates 1964. aastast USA-s, kus saavutas ülemaailmse tuntuse kui imeilusate fantaasiapiltide looja ja lasteraamatute illustraator. Ta on saanud palju mitmesuguseid auhindu ja toonud häid elamus väga paljudele. Otsige ja vaadake tema kaunist loomingut internetist, siia panin vaid mõned reprod tema tiivulistest olenditest.

Kinuko Y. Craft

"Haldjas-ristiema"

Välgusähvatus.
Tummas varjus võdiseb
haigru hõigatus.
/Matsuo Bashô (1644-1694)/

Kinuko Y. Craft

"Talveingel"

Kinuko Y. Craft

"Hiina ingel"

Rännakust roidunud
koltunud lagendikul
uidan ma ulmas.
/Matsuo Bashô (1644-1694)/

Kinuko Y. Craft

"Sookuninga tütar"

Taeva all magan,
kerge sabin äratab:
piisad lehtedelt.
/Matsuo Bashô (1644-1694)/

Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes; Ilmamaa; 1997.

Üks lehekülgedest, kus saab näha Kinuko Y. Crafti loomingut.

Pärast lendu

"Kui sa oled kord maitsnud lendu, 

jääd maa peal käies igavesti taevasse vaatama, 

sest seal oled sa olnud ja sinna tahad sa naasta."

/Leonardo da Vinci/

Soome kunstniku Leena Sarparanta  (sünd 28. jaan 1940) postkaardid (u 2002. a).

21. mai 1933

Aeg möödub, mälestused elavad oma elu, mõnikord ununevad koos nendega, kes on üht või teist sündmust läbi elanud. Võib ainult kujutleda, mida tundis katalaani õppur Lluis Rovira Servera 1933. a - ühel oma elu tähtsamal päeval, mida see väike palvekaart meenutab.  Ei tea ka, mis temast edasi sai, milliseks kujunes elutee - ka kõiketeadvas internetis ei näi sellest jälgegi olevat. Igatahes oli ta süda sel päeval, 21. mail 1933, täis rõõmu.

Palvekaart (Hispaania, 1933) minu kogust. / From my collection.
Aitäh Albertile kaardi eest!
Gracias, Albert!

Spinello Aretino ingleid

Spinello Aretino
Kirikulipp
(u 1395-1400)
The Metropolitan Museum, New York.

Spinello Aretino
"Maarja kuulutus"
The Fitzwilliam Museum, Cambridge.

Spinello Aretino

Detail maalilt "Madonna lapse ja inglitega".

Clevelandi muuseum.

Spinello Aretino
"Püha Miikael ja teised inglid"
(u 1408-1410)
The National Gallery, London.

Spinello Aretino
"Püha Miikael ja mässuinglid"
Arezzo, San Francesco.

* Itaalia kunstnik Spinello Aretino (u 1345-1350 - 14. märts 1410) oli pärit Arezzost ja maalis lisaks oma kodulinnale veel Firenzes, Pisas ja Sienas.

Peainglid-vapihoidjad: Venemaa keisririik

Ilma inglite toetuseta ei ole läbi saanud ka selle maailma vägevad, olgu siis tegu inimeste või impeeriumidega.

Venemaa keisririigi suur vapp (1882-1917).

Venemaa keisririigi suurt vappi on joonistanud paljud kunstnikud ja heraldikahuvilised. Siin on kunstnik Igor Barbe 2006. a joonistus, mis on tehtud toetudes varasematele autoritele, kes omakorda toetusid selle vapi looja parun Bernhard Karl von Koehne kirjeldusele ja akadeemik Adolf Charlemagne eskiisile.

* Parun Bernhard Karl von Koehne (ka Boriss Vassiljevitš Koehne; 1817-1886) oli Vene impeeriumi tuntuim numismaatik ja heraldikaspetsialist, Venemaa arheoloogiaühingu asutaja ja esimene sekretär.

* Adolf Charlemagne (1826-1901) oli vene kunstnik.

Vapihoidjad on sõjameherüüs peaingel Miikael tulise mõõgaga ja valges rüüs peaingel Gabriel pikavarrelise kuldse ristiga.

Võib-olla pakub vaatajale ka huvi, et väike vapiosa (ülal paremal keskel, peaingel Gabrieli pea kohal) , kus kuldsel põhjal on kolm lõvi, kujutab Eestimaa kubermangu.

Allikas: Wikipedia.

Fátima neitsi Maarja

Alates 13. maist 1917 ilmutas end Portugali Fátima külas kolmele lapsele mitmel korral neitsi Maarja (portugali k: Nossa Senhora de Fátima). Ilmutus andis lastele edasi Maa tulevast saatust puudutavad ennustused.  Vatikan on Fátima neitsi Maarja ilmumised ja ennustused ehtsateks tunnistanud.

Siinne postkaart Fátima neitsi Maarja kujuga on pärit mitte küll Fátimast, vaid Portugalis Bragas asuvast Hea Jeesuse pühakojast (Santuário do Bom Jesus de Braga).

Postkaart (Portugal, 2005) minu kogust. / Postcard from my collection.

Aeg pudeneb meenutusteks

Aeg pudeneb meenutusteks...

Selle foto neitsi Maarjast ja inglitest tegin neli aastat tagasi päikeselisel maipäeval Maltal, Mdinas. 

Tähistagu see pilt ka tänast emadepäeva.

Inglid ja kadakas

Kaks kaunist inglipilti o/ü Loodus väljaandena 1939. a sarjas "Kuldne Kodu" ilmunud lasteraamatust "Kadakas". Raamatu teksti autor oli R (Martin) Körber ja piltide looja Richard Kivit (12. märts 1888 – 11. märts 1981). Raamat trükiti Tartus.

Lk 3, ingel, kes kadakat aitas:

ja lk 10, öö ingel:

Värsslooke pajatab kadakast, kes polnud oma väljanägemisega rahul ja tahtis mitmesuguseid lehti, mida ingel talle ka lahkelt andis. Kuid lõpuks selgus, et kadaka enda okkad olid ikka kõige paremad.

Muutes meelelaadi, võid saada õnnelikuks

Eile ja täna (5.-6. mail 2014) andis Tema Pühadus dalai-laama esmakordselt ajaloos budistlikke õpetusi Baltikumis. Ta lähtus mahajaana budismi tüvitekstist "Südasuutra" ja tiibeti munga, joogi ja filosoofi Gyalsey Thogmey Zangpo (1285-1369) kirja pandud 37 bodhisattva käitumisviisist. Õpetusetunde Riias, Kipsala messikeskuses sai jälgida otseülekandena internetis nii inglise, vene, läti kui ka eesti keeles.

"Enamus kriise tänapäeva maailmas on eelmise sajandi lahendamata ja hooletusse jäetud asjad. On üsna raske jääda rahulikuks ja arendada endas vägivallatust. Vägivald võib anda hetkerahulduse, aga põhjuslikkuse seadusest tulenevalt tekitab lõppkokkuvõttes vägivalda aina juurde. /.../
20. sajand oli vägivalla sajand, mil sõdades hukkus 200 miljonit inimest. Mis on selle mõte? Käesolev sajand peaks aga olema dialoogi sajand. Konfliktid tuleks lahendada läbirääkimiste teel, sest vägivald on aegunud ja iganenud nähtus. "

/Dalai-laama, Riias 5. mail 2014./

Siinsed pildid on tehtud otseülekandest arvutiekraanilt.

"... kuna virgujatel pole midagi omandada, toetuvad nad sügavale ületavale mõistmisele ja püsivad sügavas ületavas mõistmises. Kuna nende meel pole varjutatud, pole neis hirmu. Nad on täielikult ületanud valevaated ja saavutanud eesmärgi - kannatuse ületanud. Kõik kolme aja virgunud toetuvad sügavale ületavale mõistmisele ja on nõnda täielikult jõudnud ülima tõelise ja täieliku virgumiseni: virgunu seisundini."
/Südasuutrast./

Tõlked tiibeti keelest:
Südasuutra.
Bodhisattva 37 käitumisviisi (Võitjapoegade 37 harjutust)

Vaata ka: "Kuni püsib ilmaruum..."

Kaitseingel-vapihoidja: Košice

Košice ilusamaid mälestusmärke on pühendatud Euroopa vanima linnavapi ajaloole - Püha Elisabethi katedraali lähedal seisab uhke kaunis kaitseingel-vapihoidja.

Slovakkia suuruselt teist linna Košicet mainiti esmakordselt 1230. aastal. 1248. aastal sai Košice ühena esimestest Ungari Kuningriigis linnaõigused.

Esimese Euroopa linnana sai Košice oma vapi 1369. a.

Esimesel vapil olid punased ja hõbedased triibud ning kolm fleur-de-lis'i sinisel põhjal. Praegune vapp on pärit 1502. aastast ja sellel on ilminguid olulisematest ajaloolistest ajajärkudest: Árpádi dünastiast, Anjou dünastiast ja Jagiello dünastiast.

Ajast aega on inglit kujutatud Košice vapihoidjana ja kaitsjana. Nii oli see näiteks 1423. a, nagu näha pildilt vanas käsikirjas:

Allikas.

Nii on see ka praeguse vapiga:

Allikas: Wikipedia.